Haridus

Tänapäeva igapäevaelu iseloomustavad kiired muutused ühiskonnas ning tehnoloogia pidev areng. Seetõttu on ka üha enam oluline, et inimeste teadmised ja oskused jõuaksid nende muutustega kaasas käia. Seega on elukestev õpe ning haridus muutumas järjest olulisemaks. 

Üldiselt võib hariduse puhul eristada formaalset, mitteformaalset ning informaalset haridust.


FORMAALHARIDUS(SÜSTEEM)

Selle all mõistame hierarhiliselt ülesehitatud süsteemi alates algkoolist kuni ülikoolini. Formaalhariduse andmine toimub selleks rajatud õppeasutustes, on kindlaks määratud ajalise kestvusega ning riikliku õppekava alusel. Formaalhariduse omandamisega kaasneb tunnustatud kraadi, diplomi või tunnistuse saamine.
MITTEFORMAALNE HARIDUS(SÜSTEEM)

Mitteformaalne haridus hõlmab organiseeritud õppetegevust mingitele kindlatele huvigruppidele. Õppimine toimub teatud programmide alusel, mille on koostanud asjatundjad. Üldiselt tähendabki mitteformaalne haridus õppimist väljaspool formaalharidussüsteemi (nt kursused, õppused), kuid on sellegipoolest organiseeritud formaalsete organisatsioonide poolt. Mitteformaalset haridust võivad omandada kõik inimesed vanusest hoolimata.


INFORMAALNE HARIDUS

Antud mõiste hõlmab igasugust õppimist, mis tuleneb igapäevastest tegevustest tööl, perekonnaringis või vabal ajal. Informaalsel haridusel ei ole kindlat struktuuri (õpieesmärkide, õpiaja või õppematerjalide mõistes) ning tavaliselt ei lõpe see tunnistuse saamisega. Enamasti on siinkohal tegemist ettekavatsemata õppimisega, mõnikord kasvatuslikel eesmärkidel.


ELUKESTEV ÕPE

Elukestev õpe tähendab õppimist sünnist surmani ja hõlmab endas kõiki elu jooksul ettevõetud õppetegevusi. Selle järgi ei tähenda õppimine vaid kooliskäimist, vaid hõlmab ka mitteformaalset ja informaalset õppimist. Rõhk ei ole mitte õpetamisel, vaid õppimisel, oluline on, et inimene saaks õpitavast aru ning selle omandaks. Tähtsustatakse kõiki õppimisvorme (kool, koolitused, huvialakoolid, iseõppimine jne).

(„Elukestva õppe strateegia 2005-2008“ põhjal)

Eesti Vabariigi Valitsus on kiitnud heaks ka „Elukestva õppe strateegia aastateks 2005-2008“. Selle eesmärgiks on suurendada Eesti inimeste võimalusi ja valmidust õppida. Elukestev õppimine aitab inimestel parandada teadmisi ja oskusi vastavuses iseenda, aga ka tööturu vajadustega, tõsta uute teadmiste ja oskuste omandamisega enda kvalifikatsiooni, aga ka kogu elanike konkurentsivõimet ning ettevõtluse tootlikkust. Kuigi elukestva õppe all mõistetakse kõiki elu jooksul ette võetud õppetegevusi, keskendub antud strateegia eelkõige täiskasvanud õppijatele. Elukestva õppe strateegiaga saad tutvuda SIIT
(Allikas: Haridusministeeriumi kodulehekülg www.hm.ee)
 
PORTAALE HARIDUSTEEMADEL:

 

Haridus- ja Teadusministeerium tegeleb riigi haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitikaga ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huviala- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondadega. Loe veel
 
 
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus on riigiasutus, mille missiooniks on anda õpilastele, õpetajatele, koolidele, haridusjuhtidele ja avalikkusele teavet õppimise ja õpetamise taseme kohta koolides ning aidata kaasa kooliõppekavade rakendumisele ja pedagoogide koolitussüsteemi arendamisele. Näiteks saad asutuse kodulehelt põhjalikku infot põhi- ja keskkooli lõpueksamite ja tasemetööde kohta koos näidetega eelnevate aastate eksamitest. Loe veel
 
Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove missiooniks on pakkuda toetust, kogemust ja nõuannet elukestvat õpet ning kutseharidust edendavatele organisatsioonidele ja õppivatele ühiskonnaliikmetele Eesti ja Euroopa Liidu programmide kaudu. Loe veel
 
Tiigrihüppe Sihtasutus on rahvuslik sihtprogramm, mille peaeesmärgiks on Eesti koolihariduse arendamine kiiresti muutuvas maailmas kaasaegsete info- ja sidetehnoloogiate rakendamise teel. Programm on suunatud eelkõige üldharidusele, kuid hõlmab ka alus-ja kutseharidust. Loe veel
 
www.koolielu.ee Tegemist on haridusportaaliga, mis kajastab haridust (sh projektid, konkursid) ning huvitegevust (sh sport ja vaba aeg) puudutavaid uudiseid. Lisaks uudistele leiad siit erinevaid õppematerjale ning infot toimuvate kursuste kohta. Loe veel
 
SAIS on kõrgkoolidesse sisseastumise infosüsteem, mille abil saab tudengikandidaat esitada SAIS-is osalevasse kõrgkooli oma sisseastumisavalduse elektroonselt Interneti teel. Pärast sisseastumisavalduse esitamist aitab SAIS korraldada ka ülejäänud protsessi kuni kõrgkooli sissesaamiseni, sh teadete vahendamist Sinu ja kõrgkooli vahel, õppekoha vastuvõtmist või sellest äraütlemist ja palju muud. Loe veel 
 
Eesti Hariduse Infosüsteem EHISe avalik vaade on keskkond, kuhu pääsevad kõik huvilised ilma kasutajatunnuseta ning kus on võimalik teostada erinevaid otsinguid. Enne esmakordset sisenemist on kasulik tutvuda kasutajajuhendiga.
ssl

Пример