Otsi:
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus

Narva Noortekeskus
Prindi Narva noortekeskus
Narva Noortekeskus Narva Noortekeskus Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus

Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus




euroopa noored
euro26
NIVOO1
aken
nip
Björk - õpi Põhjamaades!
110
 

Uudised-Arhiiv

 

KONVERENTS

28.08.2008

Laste ja noorukite käitumisprobleemid
 
Praktilise Psühholoogia Erakool SENSUS ning
Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus SENSUS
korraldavad

KONVERENTSI
Laste ja noorukite käitumisprobleemid

30. oktoobril 2008 kell 09.30-17
Tallinna Ülikooli Konverentsikeskuses

Sihtrühm: õpetajad, arstid, sotsiaaltöötajad, psühholoogid...
Konverentsi ettekannetes ning töötubades antakse ülevaade laste ja noorukite käitumisprobleemide olemusest, tekke- ja säilimismehhanismidest, käitumishäiretest. Kirjeldatakse nii kodus, koolis kui lasteaias kasutatavaid probleemse käitumise muutmise meetodeid, kaasaegseid psühhoteraapiatehnikaid ning käitumishäirete ravivõimalusi.
Vaata manusena lisatud ettekannete ja töötubade teese ning ajakava!
Hind ühele osavõtjale (sisaldab ettekandeid, osalemist ühes valitud töötoas, konverentsimaterjale, kohvipause, tunnistust) registreerimisel 27. augustist kuni 01. okroobrini 1450 krooni, 02. oktoobrist kuni 24. oktoobrini 1750 krooni (hinnale lisandub käibemaks). Gruppidele (alates 5 inimest) ja üliõpilastele hinnasoodustused.
Konverentsi maht on 8 akadeemilist tundi.

Täpsem info ja konverentsile registreerimine tel 53415708, 6408708 või
e-mail sensus@sensus.ee
 

Konverents

LASTE JA NOORUKITE KÄITUMISPROBLEEMID

 
30. oktoobril 2008 Tallinna Ülikooli konverentsikeskuses
 
 

AJAKAVA

 
09.30-10.00                Osalejate registreerimine, hommikukohv
10.00- 10.05               Avasõnad
                                   Moderaator Elen Kihl, MA, kliiniline psühholoog, psühhoterapeut
Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus SENSUS
 
 
 

ETTEKANDED:

10.05-10.45            Käitumisprobleemid: olemus ja väljendumine lasteaias ning
koolis
Margit Tamm, MSc, psühholoog, psühhoterapeut
Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus SENSUS
10.45-11.25                 Vanemliku käitumise mõju laste ja noorukite käitumisprobleemide tekkes ning säilimisel
                                    Katrin Kaljula, Msc, psühholoog
Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus SENSUS
11.25-12.05                 Käitumisprobleemid erinevate psüühikahäirete korral lastel ja noorukitel
Piret Aavik, lastepsühhiaater
Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik
 
12.05-12.20                 VAHEAEG
12.20-13.00                 Käitumishäire kui psüühikahäire kujunemine, kliinilised sümptomid ja ravi
                                    Piret Visnapuu, lastepsühhiaater, psühhoterapeut
                                    SA Tallinna Lastehaigla Psühhiaatriateenistus
13.00- 13.40                Vanemlikke sekkumisi käitumisprobleemide korral
Kadri Järv-Mändoja, MSc, pereterapeut
                                    Gordoni perekooli koolitaja
13.40-14.10                Teismeliste poiste käitumisprobleeme mõjutavad võimalikud
välistegurid
Tiit Leemets, MA, eripedagoog
Porkuni Kooli direktor
 
14.10-15.00                VAHEPALA
 

TÖÖTOAD:

15.00-17.00                 Kaasaegne psühhoteraapia laste ja noorukite käitumisprobleemide korral
Margit Tamm, MSc, psühholoog, psühhoterapeut
Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus SENSUS
15.00-17.00                 Kuidas toetada ja abistada vanemaid uute sekkumiste omandamisel? 
                                    Kadri Järv-Mändoja, MSc, pereterapeut
                                    Gordoni perekooli koolitaja
15.00-17.00                 Käitumishäirete diagnostika ja ravi põhimõtted
Piret Aavik, lastepsühhiaater
Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik
 
 
Hind ühele osavõtjale (sisaldab ettekandeid, osalemist ühes valitud töötoas, konverentsimaterjale, kohvipause, tunnistust) registreerimisel 27. augustist kuni 01. okroobrini 1450 krooni, 02. oktoobrist kuni 24. oktoobrini 1750 krooni (hinnale lisandub käibemaks). Gruppidele (alates 5 inimest) ja üliõpilastele hinnasoodustused.
Konverentsi maht on 8 akadeemilist tundi.
 
Täpsem info ja konverentsile registreerimine tel 53415708, 6408708 või
 

 
  
PRAKTILISE PSÜHHOLOOGIA ERAKOOL
Konverents
LASTE JA NOORUKITE KÄITUMISPROBLEEMID
Teesid
 
Ettekanded
 
KÄITUMISPROBLEEMID: OLEMUS JA
VÄLJENDUMINE LASTEAIAS NING KOOLIS
Margit Tamm, MSc, psühholoog, psühhoterapeut
Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus SENSUS
 
Peaaegu kõik lapsed käituvad oma arengu vältel vahel halvasti. On olukordi, kus laps ei saagi teisiti käituda kui probleemselt. Miks ühel lapsel kujuneb välja käitumishäire ja teisel mitte? Milline on normaalne ja milline ebanormaalne käitumine? Millal on õige aeg spetsialisti poole pöördumiseks?
Mida noorem laps, seda rohkem annab ta oma rahulolematusest ja probleemidest märku käitumisega. Teatud vanuses tal veel puudub vastav sõnavara ning oskus probleeme teistmoodi väljendada.
Käitumine on ainult jäämäe tipp. Põhjusi tuleb otsida nii lapse isiksuse eripärast, vaimsest võimekusest, tema vajadustest kui ka teda ümbritsevate inimeste käitumisest. Laps õpib käitumist vanemlikku käitumist jälgides, aga ka oma kogemuste põhjal. Käitumisprobleemid võivad seega tuleneda valesti õppimise kogemusest või moonutatud ja vale info põhjal tehtud järeldustest, mistõttu käitumine ei saagi sobilik olla. Probleemset käitumist võib põhjustada ka sotsiaalse kompetentsuse puudulikkus, mis koosneb sotsiaalse situatsiooni lugemisoskusest, situatsioonile sobivalt käitumisest.
Ettekandes antakse ülevaade laste ja noorukite käitumisprobleemide tekkemehhanismidest. Samuti selgitatakse ümbritsevate inimeste käitumise mõju laste probleemkäitumise süvenemisele ja säilimisele.  
 
VANEMLIKU KÄITUMISE MÕJU LASTE JA NOORUKITE
KÄITUMISPROBLEEMIDE TEKKES NING SÄILIMISEL
Katrin Kaljula, MSc, psühholoog
Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus SENSUS
 
Lapse käitumise ja suhtlemisviiside kujundamine algab lapse sünniga.  Antud ettekandes käsitlen vanemliku mõju peamisi aspekte lapse probleemkäitumise kujundajana: seotussuhteid, vanemlikke kasvatusstiile, vanemlikku mõju.
Lapse ja vanema seotussuhe esimeste eluaastate jooksul on selleks baasiks, mille põhjal kujunevad lapsel hoiakud iseenda ja teiste inimeste kohta ning prototüübid edasisteks suheteks (Bowlby, 1982).  Seotussuhte peamised kujundajad on vanema emotsionaalne kättesaadavus ja reageerivus lapse vajadustele. Mitteturvaline seotus on oluliseks psühhopatoloogia ennustajaks läbi elu.
Oma käitumises kombineerivad lapsevanemad alati kahte peamist vanemlike käitumiste aspekti: lähedust ja kontrolli. Madal emotsionaalne lähedus ja ülemäärane vanemlik kontroll võivad olla erinevate psüühika- ja käitumishäirete tekkepõhjusteks.
Oluline roll lapse arengule ja sotsiaalsele kompetentsusele on ka vanemlikel kasvatusstiilidel (lubav, autoritaarne, autoriteetne). Erinevad kasvatusstiilid kujundavad erinevalt lapse sotsiaalseid oskusi, autonoomsust ja hoiakuid. Sageli on ebakohasel vanemlikul käitumisel võtmeroll laste probleemkäitumise tekkimisel ja ka säilimisel. 
Turvalise kasvukeskkonna loomisel arvestab lapsevanem nii lapse kui iseenda emotsioone ja vajadusi ning reageerib neile sünkroonselt, mudeldab kohast käitumist, kasutab oskuslikult erinevaid käitumise kinnitajaid (sotsiaalseid, käitumuslikke, emotsionaalseid jne). Kõik see aitab kujundada lapsel positiivset enesehinnangut ning turvalisi suhteid teiste inimestega.
 
 
KÄITUMISPROBLEEMID ERINEVATE PSÜÜHIKAHÄIRETE KORRAL LASTEL JA NOORUKITEL
Piret Aavik, lastepsühhiaater
Põhja- Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik
 
Laste ja noorukite käitumishäired ei jää tavaliselt kellelegi märkamatuks ja seetõttu pälvivad need üha rohkem avalikkuse tähelepanu. Lastepsühhiaatrilises praktikas peetakse käitumishäiretele iseloomulikuks korduvat ja püsivat düssotsiaalset, agressiivset või trotslikku käitumist.  Käitumishäire areng sõltub palju nii pere stabiilsusest, vanemate hoiakutest, kui ka lapse isiksusest ja kaasuva psüühikahäire olemasolust.
Käitumishäirete sümptomeid võib esineda erinevate psüühikahäirete korral. Oma ettekandes käsitlen olulisemaid lapse- ja noorukiea psüühikahäireid, millega kaasub käitumishäire sümptomeid, nagu hüperkineetilised häired, pervasiivsed arenguhäired, ärevushäired, meeleoluhäired, segatüüpi käitumis- ja tundeeluhäired, väärkohtlemine, spetsiifilised õpiraskused ning psühhootilised häired. Käitumishäirete ja muude psüühikahäirete eristamine on diferentsiaaldiagnostiliselt oluline nii lapse enda ja tema perekonna seisukohalt kui ka planeeritava ravi, psühhoteraapia ja võrgustikutöö korraldamisel.
 
 
 
 
KÄITUMISHÄIRE KUI PSÜÜHIKAHÄIRE KUJUNEMINE, KLIINILISED SÜMPTOMID JA RAVI
Piret Visnapuu, lastepsühhiaater, psühhoterapeut
SA Tallinna Lastehaigla Psühhiaatriateenistus
 
Nii lapse kui täiskasvanu psüühilised probleemid väljenduvad tema käitumises. Erinevaid käitumisprobleeme esineb paljude psüühikahäirete puhul.
Käitumishäired moodustavad psüühika-ja käitumishäirete klassifikatsioonis omaette diagnostilise alarühma. Nende puhul on esikohal korduv ja püsiv düssotsiaalne või agressiivne käitumine. Selline käitumisviis erineb oma intensiivsuselt eakohastest normidest ning on tõsisem kui lapselik vallatus või teismelise mässumeelsus.
Käitumishäirete õigeaegne diagnostika ja ravi on äärmiselt oluline, ravimata juhtudel on suur tõenäosus nooruki täiskasvanuikka jõudes formeeruda piirialaseks (borderline type) või düssotsiaalseks isiksushäireks.
Küllaltki sageli esineb käitumishäire koos tundeeluhäirete või hüperaktiivsusega. Diagnostiline töö peab siinkohal olema läbi viidud piisava põhjalikkusega, sest ravitaktikad nende häirete puhul on erinevad.
Ravis on käitumishäire puhul esikohal psühhoteraapia ja keskkonna kujundamine, miljööteraapia.
Psühhoteraapia eesmärgiks on saavutada, et patsiendi minakogemus nii üksi olles kui ka koos teistega on piisavalt turvaline ning ennast ja teisi hindav. Siis püüdleb laps ühise heameele, mitte ühise pahameele poole. Teine võtmesõna on vastutustunne, nii oma tegude eest kui ka oma enesetunde stabiilsuse eest.
Käitumishäire kujunemine võib olla seotud koduste probleemide ja hooletussejätmisega, laps kasvab nn. riskikeskkonnas. Sellistel juhtumitel on vaja ravimeeskonda kaasata sotsiaaltöötaja või sotsiaalpedagoog.
Töö käitumishäirega noortega on raske, ravimeeskonnad ja koolikollektiivid vajavad kindlasti regulaarset supervisiooni.
 
 
VANEMLIKKE SEKKUMISI
KÄITUMISPROBLEEMIDE KORRAL
Kadri Järv-Mändoja, pereterapeut
Gordoni perekooli koolitaja
 
Töös laste ja peredega olen kogenud, et ei ole vanemat, kes oma lapsele halba sooviks. Pigem jääb puudu teadmistest ja oskustest, kuidas oma last toetada. Näiteks on vanematel tihti puudu oskusest last kuulata. Kuulamiseks peab vanem küsitlemist või siis ei suudeta panna vastu kiusatusele lugeda moraali ja kasutada muid suhtlemistõkkeid. Käitumisprobleemide taga on sageli ka vanema oskamatus kehtestada selgeid piire ja selgitada, miks tal neid vaja on. Pigem kasutatakse enese kehtestamisel käsutamist ja karistamist, rääkimata midagi enda vajadustest. Kuid just sellised sekkumised muudavad vanema ja lapse suhted pingeliseks ja suurendavad seeläbi käitumisprobleemide esinemist.
 
Antud ettekandes tutvustan sekkumisi, mis aitavad lapsevanemail olla tõhusam ja tulla toime lapse käitumisprobleemidega. Kõiki neid sekkumisi on vanematel võimalik õppida Gordoni perekoolis, saades võimaluse neid ise rollimängudes harjutada. Perekool õpetab aktiivset kuulamist ja selget eneseväljendust (mina-sõnumid), samuti võitja- võitja konfliktilahendusoskust, mis on lapse käitumisprobleemidega toimetulekul tõhusad sekkumised.
 
 
TEISMELISTE POISTE KÄITUMISPROBLEEME MÕJUTAVAD VÕIMALIKUD VÄLISTEGURID
Tiit Leemets, MA, eripedagoog
Porkuni Kooli direktor
 
Poiste käitumisprobleemid ilmnevalt valdavalt 6.-7. klassis. Statistika järgi algab õppeedukuse langus mõningal määral varem. See viitab õpiraskustele kui ühele käitumishälvete mõjutegurile.
Uurimine näitas, et enamikul juhtudel puudus käitumis(õpi)raskustega poistel isa või polnud perekond muul moel tervik. Kodune kasvatus ei vastanud üldiselt väljakujunenud arusaamadele. Need kaks mõjurit on omavahel üsna tugevalt seotud. Teiste tegurite mõju oli väiksem.
Poiste tähelepanuvajadus „tegijana” on tüdrukute omast märgatavalt suurem. Klassiõpetaja ärajäämine reeglina viiendas klassis toob kaasa õppeedukuse languse ning sunnib neid otsima muid „tegija” väljundeid. Siin on ka õpetajatega konfliktide alguse oluline põhjus.
Teiselt poolt ei ole isa puudumisel tagatud poisi turvalisuse vajadus ja puudub võimalus samastuda isaga. See tekitab poiste arusaamades olulisi lünki ja otsitakse vahendeid lünkade täitmiseks.
Teismeline poiss võib aktsepteerida oma õpetajat psühholoogilise isana, kui see on valmis võtma teda sellisena, nagu ta hetkel on, jagama talle nii armu kui hirmu ja tasapisi kujundama temas ühiskonnale sobivaid käitumismalle.
 
 
 
Töötoad
 
 
KÄITUMISHÄIRETE  DIAGNOSTIKA  JA RAVI  PÕHIMÕTTED
Piret Aavik, lastepsühhiaater
Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik
 
Lahendusi otsides on kõigepealt vaja mõista käitumishäirete olemust, tausta ja põhjusi. Psühhiaatrilises praktikas peetakse käitumishäireid sotsiaalsete normide ja tavade õppimise puudulikkuseks ja ravi suunatakse selle protsessi parandamisele.
Käitumishäirete ravi põhineb lapse, tema perekonna ja laiema elukeskkonna hoolikal uurimisel ja lapse käitumise hindamisel. Analüüsitakse last toetava sotsiaalse võrgustiku loomise ja vanemate uskumuste ja ootustega seotud probleeme. Vanemad ei tohiks jääda üksi, kui lapse kasvatamisel tekivad probleemid. Prakilises töös on eesmärgiks vanemate nõustamine ja  perekeskkonna mõju selgitamine ning toetava sotsiaalse võrgustiku loomine. Ka õige koolitüübi valikul, õpiraskuste korrigeerimisel ja õpimotivatsioonil on käitumishäirete ravis tähtis osa.
Ravimite efektiivsus on käitumishäirete korral vähene, kuid on oluline kaasuva psüühikahäire ravis. Hea koostöö haridus-, sotsiaal-, tervishoiu- ja õigussüsteemi vahel soodustab ennetus- ja ravitööd. Prognoos käitumishäirete arengu suhtes sõltub eelkõige sekkumise ajastusest. Käitumishäiretega lapsi peaks hindama ja aitama juba häire varajases staadiumis, et vältida kuritegevust ja düssotsiaalse isiksuse kujunemist.
Töötoas leiavad käsitlemist laste ja noorukite käitumishäirete põhjused ning riskitegurid, kliinilised tunnused, hindamisvõimalused, ravi ja psühhoteraapia ning võrgustikutöö iseärasused.
 
 
 
KUIDAS TOETADA JA ABISTADA VANEMAID UUTE SEKKUMISTE OMANDAMISEL?
Kadri Järv-Mändoja, pereterapeut
Gordoni perekooli koolitaja
 
Kui vanem on õnnelik, siis on seda ka laps. Kui vanema „tass” on tühi, reageerib sellele kohe  laps. Seetõttu tuleb enne vanema abistamist uute suhtlemisoskuste omandamisel tegeleda vanema endaga. Oluline on meeles pidada sedagi, et vanemal võivad isegi kõik teadmised ja oskused olemas olla, kuid väsimuse tõttu puudub tal jaks neid rakendada ja automaatselt tulevad kasutusele varasemad suhtlemismustrid.
Samuti ei suuda vanem tühja „tassi” tõttu vastu võtta kõiki neid sekkumisi, mis teda aitaksid. Nii tekib kiirelt vastupanu, kui keegi spetsialist soovib talle midagi õpetada. Vanematel, kelle lastel on käitumisprobleeme, tunnevad ennast enamasti ka süüdi. Kuigi vanem ei pruugi seda välja öelda ja ise teadvustada, tunneb ta ennast kehva vanemana. Abitus toob kaasa mitmeid süüdistusi nii lasteaia, kooli, spetsialistide jt suhtes, mis tihtilugu ei vii koostööle.
Töötoa teemaks ongi „Kuidas toetada ja abistada vanemaid uute sekkumiste omandamisel?”. Osalejatel on võimalik läbi arutelu ja praktiliste harjutuste leida kõige tõhusamad viisid, kuidas vanemaid saada koostööle ja aidata neil omandada tõhusamaid sekkumisi.
 
 
KAASAEGNE PSÜHHOTERAAPIA LASTE JA NOORUKITE KÄITUMISPROBLEEMIDE KORRAL
Margit Tamm, MSc, psühholoog, psühhoterapeut
Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus SENSUS
 
Käitumisprobleemide teraapia algab alati põhjaliku psühhodiagnostikaetapiga. Ei ole võimalik muuta käitumist, kui me ei tea selle täpseid üksikasju. Arengus kohaste ja ebakohaste käitumiste selgitamises on oluline roll lapsega tegelevatel täiskasvanutel. Igal lapsel on oma lugu. Enne kui hakata käitumist modifitseerima, tuleks püüda mõista, millist funktsiooni see lapse jaoks täidab ja kuidas ümbritsev seda alles hoiab. Hindamiseks ongi vajalik probleemse käitumise funktsionaalne analüüs, ehk probleemse käitumise  A-B-C mudeli järgi hindamine (ABC  antecedent- behavior-consequence assessments (Bijou, Peterson, Ault, 1968; O`Neill, Horner, Albin, Storey, & Sprague, 1990)). Probleemse käitumise eesmärgi väljaselgitamiseks vaadeldakse last just selles kontekstis, kus käitumine ilmneb. Tihti on probleemkäitumisele eelnev või järgnev käitumine probleemide vallandajaks ja säilitajaks. Sekkumist alustataksegi selle eesmärgi väljaselgitamisest. Mida noorem laps, seda rohkem kasutatakse vaatlust, vanemate laste puhul saab kasutada ka kliinilist intervjuud.
Sekkumist alustatakse alati eale ebatüüpilisemate käitumiste korrigeerimisest.
Käitumisprobleemide puhul saab sekkuda nii eelnevale keskendudes kui ka tagajärgedele keskendudes. Psühhoteraapiameetodid, mida kasutatakse laste käitumisprobleemide leevendamisel sisaldavad alati nii mõtete, tunnete kui käitumise detailanalüüsi teraapiaseanssidel. Tehnikatest on kasutusel enesevaatluse, enesejuhendamise ja probleemilahenduse õpetamine, samuti kasutatakse mudeldamist ja rollimängu.
Tihti ei piisa probleemse käitumise muutmiseks ainult individuaalteraapiast, hädavajalik on lapse, terapeudi, kodu ja lasteasutuse koostöö. Kasutatakse vanemate treeningprogramme, mille eesmärgiks on vanemlike oskuste õpetamine, lapse ja vanema suhte parandamine. 
Töötoas tutvustatakse käitumisprobleemide funktsionaalse analüüsi ja sekkumise meetodeid. Samuti antakse näpunäiteid laste ja noorukite motiveerimiseks nendega tegelevatele täiskasvanutele. Tutvustatakse nii laste kui vanematega kasutatavaid sekkumistehnikaid.
Probleemjuhtumite (võivad olla ka osalejate endi kirjeldatud juhtumid) näitel õpetatakse käitumise A-B-C mudeli järgi, probleemse käitumise eesmärgi mõistmist ja sellest tulenevalt sekkumise planeerimist.
 
 

 

 
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus Narva Noortekeskus Narva Noortekeskus

 
 
ESTENGRUS Narva Noortekeskus ssl

Ļščģåš