Otsi:
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus

Narva Noortekeskus
Prindi Narva noortekeskus
Narva Noortekeskus Narva Noortekeskus Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus

Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus




Björk - õpi Põhjamaades!
euro26
euroopa noored
aken
110
NIVOO1
nip
 

Uudised-Arhiiv

 

Haridus- ja Teadusministeerium

30.06.2008

Haridus- ja Teadusministeeriumi uudiskiri 27.06.2008
 

Sügisel avarduvad täiskasvanud õppijate koolitusvõimalused
Alates sügisest saavad täiskasvanud tasuta osaleda paljudel kursustel mitmetes vabahariduslikes koolituskeskustes kõikjal Eestis, teoks saab see Euroopa Sotsiaalfondi toel.
Mittetulundusühingu Eesti Vabaharidusliit vedamisel käivituvasse ettevõtmisse on kaasatud 48 koolituskeskust üle Eesti. Kuni aastani 2013 saavad programmi „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes” raames oma haridust täiendada vähemalt 40 tuhat inimest.
Pakutavate kursuste teemad hõlmavad tööalast konkurentsivõimet ja eluga paremaks toimetulekuks vajalikke teadmisi ja oskusi. See tähendab lisaks ametioskustele veel näiteks keeleõpet, infotehnoloogia kasutamist, ettevõtlikkust ning kodanikuaktiivsust. Lisaks kursuste pakkumisele saavad nimetatud programmi raames täiskasvanute koolitajad parandada teadmisi ja oskusi, täiendatakse õppekavasid ning õppevahendeid.
Kogu programmi maksumus on 60 miljonit krooni, sellest 51 miljonit annab Euroopa Sotsiaalfond ja 9 miljonit Eesti riik.
Enne õppeaasta algust saab programmis osalevate koolituskeskuste nimekirjaga ja hiljem juba pakutavate kursustega tutvuda Eesti Vabaharidusliidu veebilehel www.vabaharidus.ee.


Selgusid riigieksamite tulemused
20. juunil avaldas Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus tänavuste riigieksamite tulemuste esmase analüüsi ja statistika.
Tänavu oli riigieksamitele registreerunud 23 484 eksaminandi. Esimene riigieksam oli eesti keel teise keelena 17. aprillil ning viimane füüsika riigieksam 13. juunil. Koolidesse jõudsid riigieksamitunnistused 20. juunil.


Kinnitati 2008/2009. õppeaasta eksamiperioodid
2. juunil kinnitati 2008/2009. õppeaasta eksamiperioodid põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks ning riigieksamite ja põhikooli lõpueksamite õppeained, vormid ja ajad.


Minister Lukas: kirjand jääb ja areneb
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas kohtus 3. juunil õpetajatest, õppejõududest ja teistest keelespetsialistidest koosneva eesti keele riigieksami arendamise töörühma liikmetega, kes olid oma ettepanekud ministrile esitanud.
Tuginedes töörühma 15. mail esitatud ettepanekutele ning 3. juunil toimunud arutelule töörühma liikmetega, otsustas minister Tõnis Lukas: eesti keele riigieksamiks jääb kirjand, millele liidetakse funktsionaalse lugemisoskuse kontrollimiseks mõeldud tekstimõistmisülesanne; nii kirjandi kirjutamine kui ka tekstimõistmisülesande lahendamine toetub alustekstidele: kirjandi kirjutamisel pole alustekstide kasutamine kohustuslik; eksami aeg ei pikene; proovieksam vabatahtlikele viiakse läbi 2009. aastal; selle õnnestumisel uuendatud eksam kõigile 2012.aastal; kirjandi teemad eesti ja muu õppekeelega koolis on järgmisest kevadest sarnased.


Kõrgkooliõpikute koostamine jätkub riigi toel
Haridus- ja Teadusministeeriumi juures oleva eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi juhtkomitee soovitusel sõlmib sihtasutus Archimedes lähiajal lepingud viie uue kõrgkooliõpiku koostamiseks. Samuti otsustab programmi juhtkomitee peatselt, millised kavandatavad arstiteaduse ja sotsiaalteaduste kõrgkooliõpikud pälvivad toetuse. Möödunud aastal sõlmiti lepingud üheksa eestikeelse kõrgkooliõpiku kirjutamiseks, esimene neist ilmub järgmisel aastal. Riiklik programm „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine” kestab aastani 2012, selle aja jooksul toetatakse kuni 50 kõrgkooliõpiku koostamist ja kirjastamist 19 miljoni krooniga.


Valiti välja eesti keele õpetajad Riiga, Krimmi ja Brüsselisse
Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Instituudi poolt korraldatud konkursi komisjon otsustas eesti keele õpetajaks Riia Eesti Keskkooli lähetada Anne Lauri ja Krimmi Aleksandrovka Keskkooli Tiina Rekandi. Brüsseli Teise Euroopa kooli lähetab Eesti riik õpetajaks Auli Udde.


Sügisel alustab Eestis õpinguid üheksa väliseesti noort
Rahvuskaaslaste programmi üliõpilasstipendiumi toel alustab tänavu sügisel Eesti kõrgkoolides ja kutseõppeasutustes õpinguid üheksa noort, kes valiti välja 25 kandidaadi hulgast.
Lõppeval õppeaastal õpib rahvuskaaslaste programmi raames Eesti ülikoolides ning kutseõppeasutustes 26 üliõpilast. Möödunud aastal lõpetasid õpingud kolm üliõpilast, tänavu neli üliõpilast.


Lõppes eestikeelse õppe arendamise projekt vene õppekeelega kutsekoolidele
Juunis jõudis lõpule Integratsiooni Sihtasutuse projekt “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelsetes kutsekoolides“. Selle eesmärgiks oli luua tingimusi kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt pakkus koolitust 300 õpetajale ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas www.kutsekeel.ee.


Kutseõppe sisu uuendamine jätkub tõukefondide toel
Haridus- ja teadusminister kinnitas Euroopa Liidu tõukefondidest ja Eesti riigieelarvest rahastatavad programmid „Kutsehariduse sisuline arendamine” ja „E-õppe arendamine kutsehariduses”, millega jätkatakse tõukefondide eelmise toetusperioodi tegevusi kutseõppe sisu uuendamisel.
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine” võimaldab suuremas mahus ja süsteemsemalt uuendada kutseõppe sisu, uuel tasemel ja senisest tõhusamalt arendada kutsestandarditele vastavaid riiklikke õppekavasid, töötada välja uute tööjõuturu vajadustele vastavate erialade riiklikke õppekavu, koostada õppematerjale, rohkem ja mõjusamalt panustada õpetajate erialasesse ja pedagoogilisse täienduskoolitusse. Programmi kogumaksumuseks on 164,7 miljonit krooni, 140 miljonit krooni saadakse Euroopa Sotsiaalfondist ja 24,7 miljonit Eesti riigilt.
Programm „E-õppe arendamine kutseharidus es” on ellu kutsutud riiklike õppekavade rakendamise toetuseks, kaasaegsete, paindlike ja mitmekesiste õppimisvõimaluste laiendamiseks ning innovaatiliste e-õppematerjalide koostamiseks ja õpetajate e-õppe koolituseks. Programmi kogumaksumus on 35,34 miljonit krooni, millest Euroopa Sotsiaalfondi osa on 30,04 miljonit ja Eesti riigi osa 5,3 miljonit krooni.
Mõlemad programmid kestavad aastani 2013 ning on osa riiklikust struktuurivahendite strateegiast ja selle eelissuunast „Elukestev õpe”.


VALITSUSES


Valitsus kinnitas kutseõppeasutuste ja noorsootöö investeeringute kava
19. juunil kinnitas valitsus kaks investeeringute kava aastateks 2008-2013. Noorsootöö infrastruktuuri arendamiseks on ette nähtud 316 miljonit krooni Euroopa Regionaalarengu Fondist ning kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamiseks on kavandatud 3,63 miljardit Euroopa Sotsiaalfondist ja Eesti riigieelarvest. Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamise nimekirjas on kokku 94 objekti ja õppetingimused paranevad selle kava läbi kolmekümnes kutseõppeasutuses üle Eesti. Avatud noortekeskuste, huvikoolide ning teavitamis- ja nõustamiskeskuste ehitamise või renoveerimise kavva lülitati 47 erinevat objekti Eesti erinevatest paikadest. Mõlemas kavas nimetatud taotlejad saavad õiguse esitada struktuuritoetuse lõpptaotluse sihtasutusele Innove.


Keeleoskustasemete määrus sai valitsuse heakskiidu
19. juunil kiitis valitsus heaks määruse, millega kehtestatakse mitte-eestlaste eesti keele oskuse nõuded Euroopa Nõukogu keeleõppe raamdokumendi alusel. Nii eesti keele kui ka võõrkeelte oskuse kirjeldamisel hakatakse alates 1. juulist kasutama keeleoskustasemeid A1, A2, B1, B2, C1, C2. Määrus põhineb keeleseaduse muudatusel, mille riigikogu võttis vastu eelmise aasta märtsis.
Üleminek Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeleoskuse tasemetele võimaldab selgemalt määratleda, missuguses keelelises situatsioonis peab inimene hakkama saama ja missugused on tema oskused. Eesmärgiks on saavutada, et inimesed, kes on omandanud mingil tasemel keeleoskuse ükskõik mis keeles, saavad hakkama samades keelelistes situatsioonides.
Lisainfo

 

 

 
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus Narva Noortekeskus Narva Noortekeskus

 
 
ESTENGRUS Narva Noortekeskus ssl

Ļščģåš