Otsi:
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus

Narva Noortekeskus
Prindi Narva noortekeskus
Narva Noortekeskus Narva Noortekeskus Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus

Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus




nip
aken
Björk - õpi Põhjamaades!
euroopa noored
NIVOO1
euro26
110
 

Inimkaubandus

 
Ajalugu
Inimkaubanduse lähteid tuleb otsida juba kaugest minevikust. See ebainimlik tegevus eksisteeris juba enne meie ajaarvamist – Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias oli laialt levinud orjatöö kasutamine. Orjadeks olid tavaliselt sõjavangid ja põgenikud. Tihti müüsid ka vanemad vaesuse sunnil oma lapsi orjusesse -  nii sellepärast, et saada tasu, kui ka sellepärast, et laps jääks ellu. Orje kasutati kõige sagedamini abijõuna – mehed kaevasid kanaleid  ja veehoidlaid, ehitasid tamme, töötasid kaevandustes ning ka valitseja, ülikute ja templite majapidamistes, naised töötasid valitseja või templite töökodades ketrajate, kudujate ja jahvatajatena.  
Aja jooksul on inimkaubandus märgatavalt muutunud. Inimkaubitsejad kasutavad erinevalt vanaaja orjapidajatest uusi ja kaasaegseid meetodeid, et meelitada ja allutada ohvreid. Muutunud on ka viis, kuidas ja kus kasutatakse müüdud inimesi. Kuid tegelikult tähendab nüüdisajal inimkaubandus sama, mida mitme tuhande aasta eest – inimesed müüvad teisi inimesi. Müüjad saavad müüdute eest raha või muud tasu.
Kuna orjust maailmas juba ammu ei eksisteeri ja inimene ei ole kaup või omand, mis kuulub kellelegi, siis loetakse inimkaubandust kogu maailmas kuriteoks. Inimkaubandus on jäme inimväärikuse ja inimõiguste rikkumine.
 
Mõiste
Inimkaubanduse definitsioonil on väga suur tähtsus inimkaubanduse ärahoidmisel, kuna see määrab, mis tegevusi saab kvalifitseerida ja tunnistada kuriteoks. Sellepärast on oluline, et definitsioon oleks võimalikult lai, kaasates erinevaid olukordi ja tegevusi. Iga riigi suhtumine inimkaubanduse probleemi peegeldub riiklikes normatiivaktides kajastuvas inimkaubanduse definitsioonis ja ettenähtud karistustes. Rahvusvaheliselt kõige laiemalt kasutatav definitsioon, mida sageli võetakse aluseks, tehes muudatusi ja/või parandusi rahvuslikes normatiivaktides, on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) konventsiooni täiendava protokolli naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise kohta ehk nn Palermo protokoll, mille artikkel 3 defineerib inimkaubandust järgmiselt:
a) inimkaubandus tähendab isiku ekspluateerimiseks tema värbamist, vedamist, üleandmist, majutamist või vastuvõtmist, inimröövi toimepanemise või muul viisil jõu kasutamise või sellega ähvardamise, petmise, võimu kuritarvitamise või isiku abitu seisundi ärakasutamise või teist isikut kontrolliva isiku nõusoleku saavutamiseks makse tegemise või vastuvõtmise või muu hüvise pakkumise või vastuvõtmise või muu kuritarvituse teel. Ekspluateerimisena käsitletakse ka teise isiku prostitueerimisele sundimist või muul viisil seksuaalset ärakasutamist, sunniviisilist tööd või teenistust, orjuses või sama laadi seisundis pidamist või elundi sunniviisilist eemaldamist
b)   inimkaubanduse ohvri nõusolek käesoleva artikli punktis a käsitletud ekspluateerimisega ei muuda selle kuriteo kvalifikatsiooni, kui tegu on toime pandud punktis a nimetatud viisil.[1]
Definitsioonis on loetletud nii inimkaubanduse lülid kui ka määratletud olukorrad ja tingimused, mis võimaldavad värvata isikut ja kasutada teda ekspluateerimiseks.
 
Eesmärk
Inimkaubandusel on üks peamine eesmärk – isiku ekspluateerimine. Isiku ekspluateerimine tähendab isiku ärakasutamist erinevatel otstarvetel, tavaliselt kasu saamiseks. Inimest kui kaupa kasutatakse kõige sagedamini tööks seksäris ning vähetasustatava töö tegemiseks. Sellepärast tuleb ekspluatatsiooni all mõista:
  • teiste isikute prostitutsioonile sundimist või teisi seksuaalse ekspluateerimise vorme;
  • sunnitööd või -teenuseid;
  • orjust või orjusega sarnaseid vorme;
  • teenimist;
  • organite eemaldamist.
Inimesed arvavad tihti, et inimkaubandus puudutab ainult noori tüdrukuid ja naisi, kuid eespool olevast loetelust võib järeldada, et inimkaubandus ei ole ainult sundprostitutsioon, vaid inimkaubandusse võib kaasata mõlemast soost erinevas vanuses inimesi. Näiteks sellistes vaesetes Ida-Euroopa ja Balkani riikides nagu Albaania, Moldova, Rumeenia, Ukraina jt on laialt levinud organite eemaldamine.
Põhjused ja soodustavad faktorid
Inimkaubandusel võivad olla erinevad põhjused. Maailmas toimub inimkaubandus vaesematest regioonidest/riikidest rikkamatesse regioonidesse/riikidesse. Inimkaubandus ei leia aset ega laiene ainult inimeste teadmatuse tõttu. 
Seda soodustavad ka erinevad laiema mastaabiga faktorid:
  • vaesus;
  • parema elu ahvatlus;
  • ühiskonna nõrk majandus- ja sotsiaalstruktuur;
  • tööpuudus;
  • vägivald naiste ja laste suhtes;
  • valitsuse korrumpeeritus;
  • relvastatud konfliktid;
  • kultuuritraditsioonid, näiteks traditsiooniline orjus.
Inimkaubandust soodustab ka globaalne nõudlus odava, kergesti mõjutatava ja illegaalse tööjõu järele.
 
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus Narva Noortekeskus Narva Noortekeskus

 
 
ESTENGRUS Narva Noortekeskus ssl

Ļščģåš