Otsi:
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus

Narva Noortekeskus
Prindi Narva noortekeskus
Narva Noortekeskus Narva Noortekeskus Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus

Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus




Björk - õpi Põhjamaades!
euroopa noored
110
euro26
aken
nip
NIVOO1
 

KESKHARIDUS

 
Keskhariduse suund on üld- ja kutsehariduse vaheliste teravate piiride kaotamisele, integreerides üldhariduse elemente praktilise suunitlusega õppekavadesse ja vastupidi. Kesktaseme haridus on laiapõhjaline ning annab võimaluse hilisemaks paindlikuks kutse-, eri- ja ametialaseks spetsialiseerumiseks edasiõppimise käigus. Riik soodustab keskhariduse omandamist vajalikul arvul õppekohtade loomisega. Koolituskohtade jagunemisel üldkeskhariduse- ja kutsekeskhariduse vahel arvestatakse piirkondlikke prioriteete ja huve. Üleriigiliselt tagatakse
koolikohad gümnaasiumis 60% - le ja kutseõppeasutustes 40%-le vastavast vanuserühmast õppureile.

KESKHARIDUSE eesmärk on valmistada õppur ette iseseisvaks toimetulemiseks ühiskonnaliikmena, konkurentsivõimeliseks osalemiseks tööturul ja õpingute jätkamiseks kõrgtasemel.
Kesktaseme õpe on korraldatud riiklike keskhariduse õppekavade alusel koostatud
kooli õppekava järgi. Kesktaseme haridus on laiapõhjaline ning annab võimaluse hilisemaks paindlikuks kutse-, eri- ja ametialaseks spetsialiseerumiseks kutseõppe käigus.

Eestis on kahte liiki kesktaseme õpet: üldkeskharidus ja kutsekeskharidus.

  • Üldkeskharidus (gümnaasium) on põhi-ja keskhariduse riikliku õppekavaga määratletud haridus, mis omandatakse keskkooli või gümnaasiumi 10.-12.klassis. Riikliku õppekava (mis sisaldab õppe-eesmärgid, omandatavad pädevused, kohustuslikud õppeained jne) alusel töötab iga kool välja oma kooli õppekava.   

    Vastuvõtu tingimused: vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel. Gümnaasiumis toimub õppetegevus päevases, õhtuses ja kaugõppe vormis. Kooli lõpetamine on lubatud ka eksternina. 
    Vt. Õpe õhtuses ja kaugõppevormis või eksternina
    Loe lisaks Kutseõppeasutuse pooleli jätnud isikute gümnaasiumis keskhariduse omandamiseks õpingute jätkamise tingimuste kohta 

    Gümnaasiumi lõpetamiseks on vajalik sooritada koolieksamid ja riigieksamid.  

    Formaalharidussüsteemis võivad põhiharidust omandavad õpilased, sh koolikohustuse east väljunud õpilased, kes omandavad põhiharidust õhtuses või kaugõppe vormis, kutseõppeasutuse juures saada kutsealast eelkoolitust (nö lühikesed, kutseorientatsioonikursused). Kutsealast eelkoolitust viiakse läbi põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava valikainetena (st ei nõuta eraldi õppekava ja KÕA kaasatust) ning läbimist ei pruugita arvestada edasiõppimisel.

    Kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis on kutseõpe üldhariduskooli õpilastele, mis toimub  koostöös kutseõppeasutusega (edaspidi KÕA). Selline kutseõpe sisaldab endas reaalseid kutseoskusi andvaid kursusi mahuga 15-40 õppenädalat. Kutseõpe on eraldi õppekavaga, mille koostamise ja läbiviimise eest vastutab KÕA ning selle läbimist arvestatakse edasiõppimisel samal erialal KÕA-s. Kirjeldatud kutseõppeliik laieneb ka täiskasvanute gümnaasiumides õppijaile, põhihariduseta isikutele, lihtsustatud ja toimetuleku kooli lõpetajatele.
       
  • Kutsekeskhariduse (KKPB) omandamise eelduseks on põhiharidus.
    Vastuvõtu tingimused: õppima asumiseks peab õpilaskandidaat sooritama vajalikud eksamid, katsed või testid, mille tingimused ning toimumise aja määrab kool vastavalt erialale. Kooli vastuvõtmise otsustab kooli vastuvõtukomisjon.

    Kutsekeskhariduse õppemaht on vähemalt 120 õppenädalat (3 aastat), sh kutse- ja erialase õppe maht on minimaalselt 50%. Üldhariduse osa maht on minimaalselt 40 õppenädalat, sellele lisaks lõimituna põhiõpingute moodulites. 
    Üheks edasiõppimise võimaluseks on nn lisa-aasta, mis võimaldab täiskasvanute gümnaasiumides ja üldhariduskooli õhtu- või kaugõppes õppida täiendavalt üldaineid 35 õppenädala mahus (eesmärgiga valmistuda paremini riigieksamiteks). Õpinguid on võimalik jätkata ka (rakendus) kõrghariduses.

    Kui kutsekeskharidust omandaval õppijal on olulisi õppevõlgnevusi õppekava üldhariduse osas, siis õppenõukogu otsusega võib sellise õppija tema nõusolekul üle viia sama eriala Kutseõpe põhihariduse baasil (edaspidi KPB) õppekavale. Õpe KPB õppekaval toimub ainult töökohapõhises* õppevormis. KPB õppekavale üle viimisel arvestatakse läbitud õpinguid. Edasiõppimise võimalusteks on asuda omandama keskharidust (täiskasvanute gümnaasiumi, gümnaasiumide-keskkoolide õhtustesse või kaugõppe osakondadesse).

    Kutseõppesse keskhariduse baasil (KKB)
     saab õppima minna siis, kui on omandatud kutse- või üldkeskharidus. Õppemahuks on 20-100 õppenädalat (1-2,5 aastat). Pärast kutsõppe läbimist on võimalik edasi õppima minna (rakendus) kõrgkooli.

    Õppevormideks kutseõppeasutuses on kooli- ja töökohapõhineõpe.

*   Töökohapõhine õppevorm tähendab seda, et 1/3 õppest toimub koolis ja 2/3 ettevõttes. Koolis saadakse vajalikud teoreetilised teadmised, mis praktilise õppe kaudu ettevõttes kinnistuvad.


Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

 
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus Narva Noortekeskus Narva Noortekeskus

 
 
ESTENGRUS Narva Noortekeskus ssl

Ļščģåš