Otsi:
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus

Narva Noortekeskus
Prindi Narva noortekeskus
Narva Noortekeskus Narva Noortekeskus Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus

Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus




euro26
aken
110
euroopa noored
Björk - õpi Põhjamaades!
NIVOO1
nip
 

Kutsehariduse finantsabi

 

Õppetoetused

Riik maksab kutsehariduse omandajatele erinevaid rahalisi toetusi, et toetada ja soodustada nende haridusteed. Õppetoetuste maksmise eesmärk on ühtlasi motiveerida kutse- ja ülikoolide õpilasi oma eriala õppekava ettenähtud ajaga (nominaalajaga) läbima, edukalt ja täiskoormusega õppima.

Kutsehariduse õppetoetusi on üldiselt kahte liiki:

  • Põhitoetus on rahaline toetus isiklike õpingukulude katmiseks. Toetust makstakse häid õpitulemusi näitavatele ja õppekavaga ajaliselt sammu pidavatele kutsekooliõpilastele või tudengitele, kes õpivad riigieelarvelistel õppekohtadel täiskoormusega või päevases õppevormis. 
  • Täiendav toetus on ette nähtud gümnaasiumi baasil kutse- või kõrgharidust kodukohast kaugemal omandavale õpilasele. Toetus on mõeldud eeskätt eluaseme- ja transpordikulude katmiseks. Õpilase registreeritud elukoht peab sel juhul asuma väljaspoolt omavalitsusüksust, kus tegutseb kool, samuti kaugemal sellega otseselt piirnevatest omavalitsusüksustest (naabervallad jmt).

Kui nõuded on täidetud ja koht kooli õpilaste paremusjärjestuses seda võimaldab, võib sama õpilane saada nii põhi- kui täiendavat toetust. Küll aga pole toetuseks õigust akadeemilisel või õppepuhkusel viibival kutsekooli- või üliõpilasel.

Mõlemat toetust saab taotleda viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris ja veebruaris. Esimese aasta või kursuse õpilased esimesel semestril toetusi küsida ei saa – neil pole veel õppetulemusi, mille alusel paremusjärjestused koostatakse ja toetusi määratakse. Veebruaris saavad aga juba nemadki taotluse sisse anda.

Õppetoetuse taotlemiseks tuleb koolile esitada:

  • kooli kehtestatud vormile vastav taotlus; 
  • häid õppetulemusi, ühiskondlikku aktiivsust, edukat erialastel konkurssidel või võistlustel osalemist kinnitavad dokumendid; 
  • õpilase perekonna kitsavõitu elujärge kinnitavad dokumendid; 
  • täiendava õppetoetuse taotlemise korral elukoha andmeid kinnitavad dokumendid; 
  • muud võimalikud kooli poolt nõutavad materjalid.

Et õppetoetuste määramise otsustab iga konkreetne kool eraldi, on ka see kooli enda otsustada, milliseid dokumendivorme täpselt vaja läheb. Sellepärast tasub end oma kooli vastavate nõudmistega enne taotlemist täpsemalt kurssi viia.

Õppetoetuse määramise üle otsustab kooli juhtkond või selleks valitud komisjon koostöös õpilaskonna esindusega. Nii põhi- kui täiendava toetuse maksmise aluseks on õpilaste paremusjärjestus õppetulemuste põhjal. Iga kuu õppetoetus makstakse koolis õpilasele välja kas samal või sellele järgneval kuul.

Õppelaen

Kutseõpingud muudab majanduslikult turvalisemaks riigi loodud õppelaenusüsteem, mille eesmärgiks on võimaldada õpilasele rahulik õppetööle pühendumine. Pole ju saladus, et paljudel juhtudel peaks muidu õppekulude tasakaalustamiseks ka kuskil töötama. Õppelaen ongi selleks, et õpilane saaks vähemalt osaliselt katta oma eluaseme-, õppevahendite ja toidukulud.

Õppelaenu saab taotleda Eesti Vabariigi kodanik või siin pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibiv isik, kes õpib keskhariduse baasil täiskoormusega õppes ükskõik millises kutseharidusõppeasutuses (era- ja riiklikud ülikoolid, rakenduskõrgkoolid, kutsekoolid, samaväärsed koolid välisriikides) ja kelle kohustusliku õppeaja kestus on vähemalt üheksa kalendrikuud. Kõrgkoolis osakoormusega või põhikooli baasil kutsekoolis õppimine, samuti akadeemilisel puhkusel viibimine õppelaenu võtmiseks õigust ei anna.

Õppelaenu saamiseks on vaja kas kahe Eesti Vabariigi kodaniku või Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibiva isiku ametlikku käendust või Eestis asuvat kinnisvara tagatiseks. Laenu saab küsida kas Hansapanga, SEB Eesti Ühispanga, Sampo Panga, Nordea panga või Krediidipanga kaudu, esitades sinna järgmised dokumendid:

• vormikohane kirjalik laenutaotlus (panga blanketil);
• isikut tõendav dokument;
• välismaalasel dokument, mis tõendab pikaajalist või alalist elamisluba;
• välisriigis õppiva õpilase õppeasutuse tõend, mis tõendab isiku õppimist seal täiskoormusega õppes;
• andmed käendajate kohta;
• andmed taotleja ja käendajate laenukohustuste kohta;
• muud dokumendid, mida pank peab tarvilikuks.

Kui laenutaotleja on parasjagu juba õppelaenuvõlglane, ta dokumendid on koostatud vigaselt või kui ta ei vasta muudele loetletud laenusaamistingimustele, on pangal õigus laenu andmisest keelduda.

Õppelaenu maksimaalne lubatud suurus vaadatakse üle ja määratakse iga aasta 1. augustiks Eesti Vabariigi valitsuse poolt. Laenu saab taotleda kogu õppeaasta jooksul, alates septembri keskpaigast kuni 1. juunini. Õppelaenu võib saada õppekavale vastava nominaalse õppeaja ulatuses.

Õppelaen on aga tagastatav toetus, st see tuleb hiljem tööle asudes tagasi maksta. Hiljemalt aasta pärast õppeasutuse lõpetamist koostab laenu väljastanud pank selle tagasimaksmise graafiku arvestusega, et laenusumma koos 5% intressiga tuleb tagastada õpingute kahekordse nominaalaja jooksul. See tähendab, et kui õppekavale vastav õppeaeg oli kolm aastat, siis jaotub laenu tagasimaksmine kuuele aastale.
Õppelaenu tagastamisega on aga seotud mitmeid soodustusi:

• Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusse või avalik-õigusliku juriidilise isiku juurde tööle- või teenistusse asumisel maksab õppelaenu tagasi tööandja, alustades sellega aasta pärast inimese tööleasumist.
• Vanemal, kes 2007. aastal kasvatab kuni 4-aastast laste, kustutab riik avalduse alusel osaliselt õppelaenu, kui õppekava on läbitud täies mahus. Õppelaenu kustutatakse ühel vanematest ja seda 50% ulatuses, kaksikute puhul 75% ulatuses ja kolmikute puhul 100% ulatuses.
• Noormeeste tegevteenistuse ajal peatatakse laenu tagasimaksmine ja intressi arvestamine. Intressi tasub riik, kui panka on esitatud vastav avaldus.
• Kuni kolmeks aastaks pärast lapse sündi peatatakse noore ema või isa õppelaenu tagasimaksmine ja intresside arvestamine, sel perioodil tasub intressi riik. Soodustus hakkab kehtima mitte lapse sünnist, vaid avalduse panka esitamise päevast.
• Laenusaaja surma korral maksab õppelaenu tagasi täies ulatuses riik. Selleks tuleb käendajatel või pärijatel esitada vastav avaldus pangale.
• 80–100%-liselt püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikute õppelaenu maksab tagasi täies ulatuses riik, kui laenusaaja või käendaja esitab pangale vastava avalduse koos arstitõendi ning passikoopiaga.


Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
 
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus Narva Noortekeskus Narva Noortekeskus

 
 
ESTENGRUS Narva Noortekeskus ssl

Ļščģåš