Otsi:
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus

Narva Noortekeskus
Prindi Narva noortekeskus
Narva Noortekeskus Narva Noortekeskus Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus

Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus




euro26
euroopa noored
Björk - õpi Põhjamaades!
110
aken
NIVOO1
nip
 

Tervis

 

Vastused on kliki kaugusel – juhul, kui küsimusi on. Aga kui Sa tahad teada sellest, kuidas hoida oma tervist, vali kaheksa kuuma teema vahel. Kuidas jääda süües ellu? Mis on müüt ja mis on tõsi alkoholi, tubaka või narkoinfos? Kui sõber käitub kummaliselt, on see lihtsalt puberteet või haigus? Kas on midagi, mida sa seksist veel ei tea? Mida peaks teadma tuberkuloosist? Ja üldse…

Mis on vaimne tervis?

Mida tähendab vaimne tervis? Sõna „vaimne“ hõlmab sinu mõtteid, tundeid ning maailma ja iseenda tunnetust. Tervis kirjeldab enamasti seda, kuidas su keha ja vaim töötavad. Vaimne tervis tähendab seda kuidas me mõtleme, tunneme ja eluga toime tuleme. Vaimselt tervel inimesel on olemas oskus kohaneda erinevate muudatustega ning leida parim igast situatsioonist, kuhu ta on sattunud. Nagu füüsiline tervis, on ka vaimne heaolu tähtis kogu elu vältel. Enamasti on hea füüsiline tervis kõigile silmaga nähtav, aga hea vaimne tervis jääb üsna ähmaseks mõisteks.

Küsimusele, mis vaimne tervis tegelikult on, ei saa me ilmselt päris täpset vastust mitte kunagi.
Peeglisse vaadates ei pruugi sa näha seal peegeldust supermodellist, sportlasest või lemmik filmikangelasest, kuid sa saad siiski tunda ennast hästi selles kehas, milles sa oled. Me kõik tunneme erinevaid tundeid, mis vahel on positiivsed, vahel aga negatiivsed. Sa võid olla mures oma suhete pärast perekonna ja sõpradega, aga ka oma tuleviku pärast. Vahel pead sa tegema olulisi valikuid, näiteks valima mis eksameid koolis sooritada, mida edasi õppima minna, kas proovida suitsu, alkoholi või narkootikume. Taolised olukorrad võivad tekitada kahtlusi, ebakindlust ja lisapingeid. Siis on hea võtta endale piisavalt aega mõtlemaks ja tegemaks seda, mis just sinu jaoks tundub praegu õige. Ent sageli esitatakse meile nii palju nõudmisi, et soovitust „võta aeg maha“ lihtsalt ei ole võimalik järgida. Võti positiivse vaimse tervise juurde on aktiivne tegelemine kriiside, stressi ja raskustega, mis meist igaühel elus ette võivad tulla.

Milline on hea vaimne tervis?
Hea vaimse tervise tunnused on:
  • võime inimestega suhelda, teistest hoolimine ja armastus;
  • võime ja soov vastastikusteks suheteks ja isiklike tunnete väljendamiseks;
  • võime õppida, töötada, osaleda sotsiaalses elus ja taotleda edu;
  • pingutamine raskuste ületamiseks, oma ärevuse piisav valitsemine, kaotuste talumine ja valmisolek elumuutusteks;
  • reaalsustaju, mille abil me oskame oma mõttemaailma ja välise tegelikkuse vahel vahet teha ka rasketes olukordades ja stressi korral;
  • sotsiaalne iseseisvus ja hästi arenenud identiteet (oma mina ja järjepidevuse tunne, s.t.“kes ma olen?“ ja „kuhu ma lähen?“);
  • individuaalne loovus;
  • psüühiline paindlikkus, võime kaitsta end kahjulike tegurite eest ka rasketes tingimustes.
Looduse üldise seaduspärasuse järgi on isiksuse võimed, eeldused või häired mitmesuguste arenguprotsesside tulemus Inimese elu arenguetapid on lapse, - nooruki- ja täiskasvanuiga, millest igaüks omakorda koosneb veel arenguperioodidest. Arenguperioodid järgnevad üksteisele geneetiliselt määratud järjekorras. Nende kestvus ja eripära igal inimesel sõltub nii geneetilisest pärandist, ümbritsevast keskkonnast, kui ka sotsiaalsetest suhetest ja kultuurilisest taustast. Seega sõltuvad inimese psüühiline küpsemine ja areng nii bioloogilistest, psühholoogilistest kui sotsiaalsetest teguritest. Psüühikahäirete ja psüühiliste haiguste tekkimist ja kulgu mõjutavad alati neisse kolme rühma kuuluvad tegurid. Selline biopsühhosotsiaalne taustsüsteem loob aluse ka inimese tervisliku seisundi ja tema elukäigu mõistmisele ning on oluline psüühikahäirete diagnoosimisel.
Mõnikord on otsustada väga lihtne – näiteks kui kellelgi on põhjendamatud grandioossed ideed: ta on kindel, et temast saab Euroopa Komisjoni direktoriks ilma igasuguse eelneva ettevalmistuse ja kogemuseta. Võiks arvata, et ta kannatab ilmselt maania all, mis on tingitud bipolaarsest häirest. Sageli aga pole erinevus hea vaimse tervise ning psüühikahäire vahel väliselt kuigi märgatav. Kui inimene tunneb ennast kurvana, kas sel juhul on tegemist mööduva tujutuse või meeleoluhäirega? Kui inimene kardab avalikus kohas esineda, kas sel juhul on tegemist ärevuse või esinemishirmuga? Vaimne häire tähendab seda, et negatiivsed või häirivad tunded ning vastav käitumine ei möödu, vaid hakkavad segama igapäevaeluga toimetulekut. Siis on vaja abi otsida kas psühhiaatrilt või perearstilt.
On oluline meeles pidada, et vaimse tervise probleemides pole keegi ise süüdi - depressioon, ärevushäired, bipolaarne häire, skisofreenia jt on haiguslikud seisundid, millel on mitmed erinevad põhjused. Meditsiiniteadus areneb iga aastaga ja loob üha paremaid ravimeid ja meetodeid selliste haiguste raviks. Hea kui inimesed oma tervisehäire ja ravi kohta rohkem teavad, siis suudavad ja oskavad nad sellega ka paremini toime tulla.

Stress
Stress on nüüdisajal laialt kasutatav termin, millega kirjeldatakse inimese kokkupuutumist raskete, isegi üle jõu käivate nõudmistega. Igaüks meist teab, mis on stress, sest kõik me tunneme seda aegajalt.. See tähendab, et oleme pinges, mures, ärritunud, kurvad, vihased või kogeme korraga mitmeid ebameeldivaid tundeid. Mõnikord ei tea me isegi, mis meile stressi põhjustab. See võib olla iseenda või keskkonna poolt peale surutud ebarealistlikult suur saavutusvajadus või olukord, kus ei hoolita meie vajadustest. Aga ka armastuse ja sotsiaalse suhtlemise puudumine. Stressiallikaks võib olla koolitöö, eksamiteks valmistumine, koolikiusamine, probleemid õpetajatega, tülid sõbraga, vanematega või õdede-vendadega. Stress võib tähendada mitmesuguseid asju: nii neid sündmusi, mis tekitavad meis ärevust ja pingeid, kui ka meie reaktsiooni nendele.
Stress on tunduvalt suurem, kui su vanemad parajasti lahutavad, kui keegi su lähedastest sureb või sinu kallal on tarvitatud vägivalda.
Aga see, mis ühes inimeses tekitab stressi, ei pruugi teisele samamoodi mõjuda. Mõned inimesed naudivad teatud olukordi, näiteks langevarju- või benjihüppeid, samal ajal kui teised neid igal juhul väldivad. Järelikult sõltub stress kontekstist, aga on ka individuaalse tähendusega. Stressi talumine ja tunnetamine sõltub ka inimese pärilikest omadustest.
Stressi mõiste on mitmetähenduslik ja tihti kasutatakse seda suvaliselt.
Tegelikult eristatakse kolme liiki stressi: eustress, neustress ja distress. Eustress on normaalne ja hea stress, mis inimest motiveerib ja ärgitab ennast ületama. Neustress on teatav neutraalne vaheseisund, mida tajutakse kui saadakse teada mõnest ärevust tekitavast sündmusest, milles ise vahetult ei osaleta. Distressi peetakse kahjulikuks stressiks, mille puhul inimesel tekib nii füüsilisi kui psüühilisi hälbeid. Tavaliselt defineeritaksegi stressi kui seisundit, kus välised ja sisemised faktorid ähvardavad inimese füüsilist ja psüühilist tasakaalu ning kohanemist keskkonnaga.
Meie keha on loodud kohanema stressirikaste olukordadega, nagu erinevad ohud ja haigused. Sellisel juhul aitavad neerupealise hormoonid adrenaliin ja kortisool su kehal kiiresti olukorraga kohaneda. Näiteks kui astud kogemata teele ning auto on lähenemas, tekib su kehas suures koguses adrenaliini, mis võimaldab sul auto eest ära hüpata. See on instinkt, mis tekib lühiajalises stressirikkas situatsioonis. Kahjuks ei ole meie keha alati sama võimekas tulemaks toime pikaajalise pingega. See võib panna meid tundma väsimust, söögiisu kaotust, ärrituvust, närvilisust, kõhu- ja peavalusid ning uinumisraskusi.
Stress mõjutab meid ka vaimselt, mistõttu võib olla raskem keskenduda, toime tulla vihaga ning kontrollida oma tujusid. Pikka aega kestev stress võib olla väga väsitav.
Inimese põhiline püüdlus on ellu jääda. Seda püüet ohustavad tegurid põhjustavad stressi. Arvatakse, et mida vähem on inimesel ressursse ja võimalusi neid „ohustavaid tegureid“ kontrollida, seda suuremaks stress tema jaoks kujuneb. Lapsed on selles mõttes stressi suhtes eriti haavatavad ja tundlikud. Kui õpime varakult stressiga toime tulema, tähendab see vastutuse võtmist oma vaimse tervise eest.
Teiste inimeste mõistev suhtumine ja toetus võib stressi talumise muuta tunduvalt lihtsamaks. Aitab ka usaldusväärse inimesega rääkimine. Üksinda jäämine teeb aga stressist ülesaamise palju raskemaks.

Tunded keerulistes olukordades
Kui meil on keerulisemad ajad, võime tunda erinevaid negatiivseid tundeid:
- kurbus
- mure
- segadus
- viha
- meeleheide
- lootusetus
- hirm
- ärrituvus
- paanika
- tuimus
- tühjus
- süütunne
- tahtmine pidevalt nutta.
Lisaks sellele võime me arvata, et oleme:
- süüdi
- halvad
- kurjad
- pole väärt teiste inimeste armastust.

Halvad asjad võivad aeg-ajalt juhtuda meie kõigiga. Enamasti esinevad raskused või probleemid seoses perekonna, sõprade, naabrite või kooliga, kuna need kohad ja inimesed mõjutavad meid kõige rohkem. Need raskused võivad panna meid tundma kurbust, muret, viha või närvilisust.
Vahel tundub, et eluga on keeruline toime tulla, kuid kohanemisvõime aitab meil sellest üle saada. Kui elu oleks alati ideaalne, ei õpiks me kunagi mõistma, mis paneb meid ennast paremini tundma ja mis meile meeldib. Seega aitab probleemidega tegelemine meil toime tulla ka edaspidiste raskustega, sest oleme sarnase asjaga juba kokku puutunud ja kogemuse võrra rikkamad.
Sõber, kellega rääkida, hobi, millega tegeledes muredest eemale saada, muusika kuulamine või netis surfamine võivad kõik olla viisid, kuidas probleemidega toime tulla.
Mida teed sina, kui tunned ennast halvasti?
Allpool on toodud näited raskustest, mis võivad sinu elus olla:
- vanemal on mõni haigus;
- vanem satub tihti tülidesse ja kaklustesse;
- vanema kaotus;
- vanemate lahutus;
- vanem tarbib palju alkoholi või kasutab narkootikume;
- vanemal on probleeme politseiga;
- sõpradel on probleeme politseiga;
- sõbrad tarvitavad narkootikume;
- rahapuudus perekonnas;
- vägivaldse kohtlemise pealt nägemine;
- elamine piirkonnas, kus sa ei tunne ennast turvaliselt;
- elamine vanematest eemal, näiteks kasuperes või lastekodus;
- koolikiusamine;
- füüsiline, vaimne või seksuaalne väärkohtlemine.

Tihti võivad mõnedki neist probleemidest esineda koos, mis teeb nendega kohanemise ja toimetuleku veelgi raskemaks.

Kuidas olukorda enda jaoks lihtsamaks teha?
Tihti muudavad elu keeruliseks asjad või olukorrad väljaspool meie endi kontrolli. Kuid alati on võimalusi lasta neil probleemidel enda elu vähem mõjutada. See ei tähenda, et peaksime kõigega ise toime tulema. Sa võid proovida näiteks jagada oma muresid sõpradega, kuid samuti:
- teha midagi sellist, mille tegemist sa tõeliselt naudid ja millega hästi hakkama saad. See võib olla sportimine, muusikaga tegelemine või millegi uue õppimine;
- leia endale usaldusväärne täiskasvanu väljaspool oma perekonda, kes sind võiks toetada. Näiteks mõni õpetaja, noorsootöötaja, vanavanem, sotsiaaltöötaja, sõbra isa või ema, sugulane vms. Kui sa ei suuda kedagi ise välja mõelda, pöördu kooli psühholoogi poole, kes oskab kindlasti kedagi soovitada;
- julgusta oma perekonda tegemaks üheskoos asju, mis teid kõiki õnnelikuks teevad, isegi kui teie peres on hetkel raskemad ajad. See aitab teil tunda end lähedasemana ning kindlasti muudab ka omavahelised suhted paremaks ja usalduslikumaks;
- mõtle mõne huviklubiga liitumise peale – see annaks sulle võimaluse olla turvalises ja toetavas keskkonnas ning saada oma mõtted probleemidest eemale. Sealt võid sa samuti leida uusi sõpru, kes on ehk rohkem toetavamad kui su praegused sõbrad;
- informeeri ennast võimalikult palju erinevatest abivõimalustest, uuri kust saaksid just enda jaoks vajalikku teavet. Näiteks võid alustada info küsimisega perearstilt, vanematelt, õpetajalt, kooliõelt, noorsootöötajalt, sotsiaaltöötajalt, sotsiaalpedagoogilt või kelleltki teiselt;
- hoolitse oma tervise eest. Söö tervislikku toitu, puhka piisavalt ja spordi regulaarselt. See aitab sul ennast paremini tunda;
- ole rohkem olukordades, mida naudid – veeda piisavalt aega sõpradega või millegi muu toredaga tegeledes, nii koged positiivseid emotsioone;
- turguta oma enesekindlust. Leia võimalusi ja viise, kuidas tunda ennast hästi iseenda pärast. Näiteks kirjuta üles kõik tegevused, mis sul hästi välja tulevad (ujumine, jalgpall, maalimine jne). Proovi ka uusi tegevusi – näiteks vabatahtlik töö loomadega võib su enesetunnet parandada;
- õpi väljendama oma tundeid sobival viisil. Räägi lähedastega, kui sind miski häirib. Kurbuse ja viha endas hoidmine võtab rohkelt energiat ning võib põhjustada probleeme nii suhetes, koolis kui tööl;
- mõtle enne, kui tegutsed. Emotsioonid võivad olla väga võimsad. Enne, kui sa lased neil enda üle võimust võtta või teha midagi, mida hiljem kahetsed, võta aega, et olukorra üle rahulikult järele mõelda;
- märka ja jälgi oma emotsioone ja reaktsioone ning proovi neid mõista. Kui mõistad enda kurbuse, frustratsiooni või viha põhjusi, oled võimeline paremini hakkama saama oma emotsionaalse tervise ja kujunenud olukorraga.
-
Mõtle oma probleemist kui puzzlest, mida tuleks proovida tükk- tüki kaupa lahendada:
o mõtle olukordadest, mis tekitavad sulle stressi ning oma käitumisest nendes olukordades;
o mõtle kuidas saaksid nendes olukordades teisiti käituda? Mis paneks sind tundma, et omad rohkem kontrolli nende olukordade üle;
o kujutle kuidas võiksid teised inimesed käituda, kui sina käituksid teisiti;
o pane kirja kõik asjad, mis teeksid sinu elu kergemaks ja vähem stressirikkaks. See võib aidata sul selgusele jõuda oma tunnetes ja mõtetes.

Millal otsida abi?
Kui eelnevast ei piisa või sinu olukord ei parane, võib probleem olla liiga keeruline, et sellega ise toime tulla. Samuti võivad raskused olla nii stressirikkad või pikaajalised, et on tekitanud sulle mõne vaimse tervise probleemi.
See ei ole märk sinu nõrkusest, kui sa ise enam hakkama ei saa, vaid pigem märk tugevusest, sest tead, millal abi küsida. Palu abi mõnelt täiskasvanult, keda usaldad. See võib olla nii sinu õpetaja, meditsiiniõde, noorsootöötaja, sotsiaaltöötaja, koolipsühholoog, pereliige või perekonnatuttav. Rääkides oma probleemist mõne täiskasvanuga oskab tema juba paremini öelda, mida peaksid edasi tegema. See võib tähendada abi nii sulle, kui ka su vanematele ja tervele perele.
Sa peaksid abi otsima siis, kui:
- tunned, et stress mõjutab sinu tervist;
- tunned, et oled meeleheitel ning mõtled kooli poolelijätmise peale, kodust ärajooksmisele või enesevigastamisele;
- tunned ennast pidevalt õnnetuna, kurvana ning arvad, et elu pole elamist väärt;
- kaotad söögiisu (või sööd tavalisest tunduvalt enam);
- sul on uneprobleeme, sa ei ole võimeline õhtul uinuma ega saa hommikul üles;
- tunned ja arvad, et ei suudaks oma probleeme mitte kellegi teisega jagada, sest keegi ei mõistaks sind või peaks sind imelikuks;
- kuuled hääli, mis ütlevad sulle mida teha või kuidas käituda, aga keegi teine neid ei kuule.

Kasulikud lingid:
http://www.depnet.ee/
www.lahendus.net
www.eluliin.ee
www.lasteabi.ee 
www.usaldus.ee
www.lapsemure.ee 
www.lastekriis.ee
www.lastetugi.ee
www.lastehaigla.ee 
www.avitus.ee
http://www.saeioleyksi.pri.ee/foorum/

ALLIKAS: www.terviseinfo.ee

 
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus Narva Noortekeskus Narva Noortekeskus

 
 
ESTENGRUS Narva Noortekeskus ssl

Ļščģåš