Otsi:
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus

Narva Noortekeskus
Prindi Narva noortekeskus
Narva Noortekeskus Narva Noortekeskus Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus

Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus




nip
110
Björk - õpi Põhjamaades!
euro26
NIVOO1
aken
euroopa noored
 

Suitsetamine

 

Suitsetamine ja tubakas

Suitsetamine on väga laialt levinud nii noorte kui ka täiskasvanute seas, kuid paljud inimesed ei teadvusta seejuures, et tubaka puhul on tegemist siiski uimastiga. Kuigi see on seaduslik, tekitab tubakas tugevat sõltuvust, millest saadakse aru alles selle küüsis olles. Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust, nagu teisedki uimastid. Seetõttu on palju kergem suitsetamist ennetada kui sellest hiljem lahti saada.

Tubakatoodete tarbimine võib tihti tunduda ohutuna, sest tervisekahjustused ei ole kohe nähtavad, vaid tekivad alles aastate pärast. Kuid tegelikult on sellel väga palju erinevaid mõjusid.

 

Kuidas mõjutab suitsetamine Sinu keha?

• Suitsetamise tagajärjel muutuvad hambad ja keel kollaseks.
• Riietele, juustele, nahale ja hingeõhule jääb külge ebameeldiv lõhn.
• Juuksed hõrenevad, nahk läheb kortsuliseks.
• Nahk, sõrmeotsad ja küüned muutuvad kollakaks ja rabedaks.
• Suitsetaja vananeb kiiremini.
• Tekib „suitsetaja köha”.
• Väheneb lõhnataju.
• Maitsmismeeled ei funktsioneeri enam nii hästi kui enne.
• Väheneb kopsumaht, mistõttu nõrgeneb ka füüsiline vorm ja vastupidavus.
• Hingamine on raskem ning tekib sagedamini õhupuudus.
• Suitsetaja vereringe jäsemetes aeglustub, mistõttu käed ja jalad on külmavõitu.
• Suitsetaja on igasugu haigustele, nagu näiteks gripp ja nohu, vastuvõtlikum, kuna suitsetamine kahjustab immuunsüsteemi, mis kaitseb bakterite eest.

Milline on tubakatarbimise mõju Sinu tervisele pikaaegsel tarbimisel?
Suitsetamine vähendab oluliselt eluiga – iga suitsetatud sigaret kaotab suitsetaja elust keskmiselt 7 minutit. Tavaliselt elavad suitsetajad 7-13 aastat vähem, kui nad oleks võinud elada mittesuitsetajana.

Peale eluea lühenemise, on pikaaegsel suitsetamisel järgmised tõsised terviseohud:
• Suureneb oluliselt oht haigestuda kopsuvähki, suuvähki, kõrivähki, söögitoruvähki, neeruvähki, põievähki jne. Mida rohkem sigarette päevas tarbitakse, seda suurem on risk.
• Suitsetamine põhjustab hingamisteede kroonilisi ärritusnähte ja kroonilist kopsuhaigust.
• Suureneb risk haigestumiseks südameveresoonkonnahaigustesse.
• Suureneb insuldioht.
• Suureneb südameinfarkti tekkimise oht.
• Põhjustab igemetehaigusi, hammaste lagunemist. Tulemuseks võib olla ka hammaste välja langemine.
• Suitsetamise tagajärjel tõuseb vererõhk.
• Suitsetamine põhjustab luude hõrenemist.
• Suitsetamine vähendab mehe sigitusvõimet ning põhjustab impotentsust.
• Naistel vähendab suitsetamine viljakust.

Suitsetamisega kaasnevad ka negatiivsed mõjud mittesuitsetajatele, sest suitsetamisel satub tubakasuitsu kahjulikest ainetest 80-90% ümbritsevasse keskkonda. See nn passiivne suitsetamine võib olla veel ohtlikum, kui aktiivne.


Huvitavaid fakte  

  • Maailmas suitsetab 1,25 miljardit inimest.
  • Iga päev suitsetatakse 15 miljardit sigaretti, millest iga kolmas süüdatakse Hiinas.
  • Tubakas põhjustab 4 miljonit surma aastas, see arv tõuseb 25 miljonini aastaks 2025.
  • Tubakas tapab iga teise kasutaja.
  • Eesti täiskasvanud elanikkonnast suitsetab ligi kolmandik – Eestis on enam kui 350 000 igapäevasuitsetajat.
  • Iga viies 14-18 aastane Eesti noor suitsetab igapäevaselt.

FAKT: Eestis suitsetab enam kui 355 000 üle 16. aastast inimest ja iga viies 14-18. aastane Eesti noor suitsetab igapäevaselt.


Kuidas vabaneda suitsetamisest?

Soovid loobuda?

Enne kui lõpetad...
· Ära karda küsida abi. Loobumine on palju tulemuslikum, kui seda teha koolitatud spetsialisti jälgimisel. Pöördu abi saamiseks oma perearsti, kooli psühholoogi või sotsiaalpedagoogi poole, kes oskavad sind abistada ja sulle nõu anda, mismoodi oma halvast harjumusest vabaneda. 
· Palu perekonnal ja sõpradel mitte suitsetada sinu läheduses.
· Pese oma riietest suitsuhais.
· Kirjuta üles põhjused, miks sa tahad saada mittesuitsetajaks.
· Lükka igal päeval esimese sigareti süütamine ühe tunni võrra edasi.
· Palu oma sõbral suitsetamisest loobuda koos sinuga. Tehke üksteisega leping.
· Päeval, mil oled otsustanud suitsetamise lõpetada, leia endale tegevus - mine kinno, trenni jne.
· Määra kindlaks lõpetamise kuupäev ja pea sellest kinni. Valmistu selleks kuupäevaks täie tõsidusega.
· Pane kirja tegevusplaan ja arvesta sulle sobivate võimalustega.
· Paar nädalat enne lõpetamise kuupäeva määramist hakka tarbima madala tõrva ja nikotiini sisaldusega suitsumarki. Vähenda suitsude arvu.
· Otsusta, mitu suitsu päeva jooksul tõmbad ja pea oma otsusest kinni.
· Suitseta vaid need sigaretid, mida tõesti tahad.
· Ära suitseta lihtsalt harjumusest.
· Ära tühjenda oma tuhatoosi. See meenutab sulle, kui palju sa suitsetad.
· Ära mõtle, et ei hakka enam kunagi suitsetama. Tegutse üks päev korraga.


 Positiivsed sammud
· Ole aktiivsem: kõnni, selle asemel et sõita auto või bussiga. Kasuta liftide asemel treppe. Treening aitab sul lõõgastuda ja tõstab moraali.
· Loobudes suitsetamisest, võidad keskmiselt üks tund päevas. Mõtle kuidas seda aega kõige paremini sisustada.
· Muuda rutiini ja katsu vältida nn. „ohualasid”. Väldi näiteks alkoholi tarbimist, kui see tekitab sinus isu suitsetada.
· Veeda võimalikult palju aega kohtades, kus suitsetamine on keelatud. Väldi kohti, kus suitsetamine on lubatud.
· Pane suhu midagi muud kui sigaret - näiteks porgand, närimiskumm.
· Ütle oma sõpradele ja sugulastele, et oled juba suitsetamise lõpetanud – satud piinlikku olukorda, kui neile suitsetamisega vahele jääd.
· Ära kanna sigarette endaga kaasas.
· Ära laena sigaretti, tee nende kättesaamine endale võimalikult raskeks.
· Viska kõik oma sigaretid ja tikud minema.
· Naudi puhta suu tunnet. Väldi rohket alkoholi, kofeiini või muu stimulandi tarbimist.
· Maksa pereliikmele või sõbrale trahvi, kui jääd talle suitsetamisega vahele.
· Kui su elukaaslane suitsetab, palu tal lõpetada koos sinuga või vähemalt mitte suitsetada sinu läheduses.
· Mõtle positiivselt – võõrutus võib olla ebameeldiv, kuid see näitab, et su keha toibub tubaka toimetest.
· Ja ikkagi, ära karda otsida meedikult nõu ja tuge. Raskushetkedel helista talle, küsi tuge. Võimalik on täiendavate ravimite määramine. Ära karda küsida.

Kiusatushetkel...
· Leevenda võõrutussümptomeid nikotiini asendusraviga.
· Hoia kinni raviskeemist !!! See annab parima tulemuse.
· Hoia end tegevuses.
· Muuda rutiini – väldi poode, kust tavaliselt sigarette ostad.
· Väldi suitsetajaid – veeda rohkem aega mitte-suitsetajatest sõpradega. .
· Tarbi palju vedelikku. Hoia klaas vett või mahla käeulatuses ja joo väikeste lonksudega.
· Ära kunagi luba endale mõtet, et üks sigarett ei tee midagi halba – sellega satud libedale teele. Ühest suitsust algab kõik uuesti. Meeleheide on veelgi suurem, Sa ei ole suutnud lepingut endaga pidada. Ole tugev!!!
· Vaata ette, mida sa sööd – proovi mitte tarbida rasvast ega soolast toitu.
· Aita kehal nikotiinist kiiremini vabaneda. Joo palju vett, söö puuvilju, täisteraviljatooteid ja kiudaineterikast toitu. Muuda oma toitumiskombeid – näiteks joo piima. See ei sobi paljude inimeste arvates kokku suitsetamisega.
· Muuda oma päevakava. Söö erinevatel aegadel või palju kordi natuke, selle asemel et süüa kolm suurt toidukorda.
· Tõsta mööbel ümber.
· Selle asemel, et peale sööki suitsetada, tõuse lauast ja pese hambad.
· Proovi vältida alkoholi, kohvi ja muid jooke, mida seostad suitsetamisega.
· Pane sigareti asemel põlema lõhnaküünal.
· Arenda suitsupausi asemel vestlust.
· Suitsetamiset loobumise aeg on sobiv liikumisharrastuse: ujumine, sörkjooks, kepikõnd, aeroobika jnm alustamiseks. Leiad endale uued sõbrad, need inimesed reglina ka ei suitseta.
· Huvitav võte: Murra joogikõrs sigaretisuuruseks jupiks. Hinga selle kaudu sisse õhku. Kogu kõik oma konid suurde klaasnõusse, et näha kui palju sa suitsetad.
· Hinga 10 korda sügavalt sisse ja hoia viimast hingetõmmet kuni süütad tiku. Hinga aeglaselt välja ja puhu tuli ära. Teeskle, et see on sigarett ja viska see tuhatoosi. Korda seda.
· Mõtle suitsetamisest loobumisest positiivselt. Väldi negatiivseid mõtteid sellest, kui raske loobumine võib olla. Kui isu suitsetamise järgi muutub väljakannatamatuks, tee väike uinak, mine sooja vanni, hinga sügavalt sisse või mediteeri.
· Tee kindlaks asjad, mis tekitavad sinus isu suitsetada. Leia viis nendega toime tulemiseks.
· Mõtle, et võõrutussümptomid on ajutised.
· Tee endale kalender 90 esimese suitsetamisest loobumise järgse päeva jaoks. Tõmba päev maha ja pane kirja summa, mille säästsid mitte suitsetades.

Kellegi aitamine, kes soovib suitsetamisest loobuda
· Küsi, kuidas saad teda aidata.
· Proovi samal ajal ise vabaneda mõnest oma harjumusest. See aitab sul paremini mõista suitsetamisest loobuja olukorda.
· Veetke aega kohtades, kus suitsetamine on keelatud – kinos, trennis, muuseumides.
· Mida rohkem suhtlete ilma suitsetamata, seda lihtsam on tal loobuda.
· Lase tal olla emotsionaalne. Võõrutus nikotiinist võib muuta närviliseks.
· Tähista esimest suitsetamisest vaba nädalat või kuud, esimest pidu ilma suitsetamata. Tähistada võib iga väikest edusammu.
· Kui sa ise suitsetad, peida oma sigaretid ära ja ära jäta täis tuhatoose nähtavasse kohta.

 
Narva Noortekeskus
Narva Noortekeskus Narva Noortekeskus Narva Noortekeskus

 
 
ESTENGRUS Narva Noortekeskus ssl

Ļščģåš